Debriifing ja Defjuusing
Debriifing on psühholoogilise kriisitöö üks vorme, mida vajavad suuremates avariides, õnnetustes vm traumaatilistes sündmuses osalenud (ohvrid, pealtnägijad abistajad) nende mõju vähendamiseks ja raskemate hilistagajärgede ära hoidmiseks.
Debriifingu protsessi juhivad 2 vastava koolituse saanud psühholoogi. Töö eesmärgiks on:
Debriifingu korraldamine on oluline ka töökohal pärast traumeerivat sündmust (plahvatus, rööv, pantvangi võtmine, mõne töötaja hukkumine töökohustuste täitmisel) või töötaja osalust tööga seotud õnnetuses (surma või vigastustega lõppenud avariid). Selline töö aitab kaasa inimeste töövõime ja organisatsiooni normaalse elu kiiremale taastumisele.
Debriifingu võimaldamine töötajatele on asutuse juhtkonna poolne elementaarne hoolitsus ja abi õnnetuses osalenutele ning nende kaaslastele.
Kõige kohasem aeg debriifingut läbi viia on 1 – 3 ööpäeva pärast õnnetust.
Kohtumise kestus on 90 – 120 min.
Grupi suurus on 10 kuni 12 inimest. Kui osalejaid on rohkem tuleb töö korraldada mitmes grupis, et kindlustada kõigile aega rääkimiseks, keegi ei kaoks tahaplaanile ja areneks küünarnukitunne.
Enamasti toimub üks kohtumine, harva kaks.
Kannatanud, kelle seisund vajab pikemaajalist käsitlemist, suunavad grupijuhid individuaalsesse kriisinõustamisse.
Debriefing on spetsiifiline töö - kontrolli alati väljaõppe sertifikaadi olemasolu!
Defjuusing on katastroofidel, suurõnnetustel osalevatele professionaalidele mõeldud nö emotsioonide maandamise koosolek. Korraldatakse vahetult peale tööpäeva, et vabaneda koormavatest muljetest.
Surma, vigastuste, valu nägemine ja sageli oma abituse kogemine on inimesele raske psüühiline koormus ka siis, kui see on tema igapäevatöö osaks. Sageli võib see põhjustada traumajärgset stressihäiret või emotsionaalset tuimust (“kaastundeväsimus”), mis hakkab segama nii isiklikku kui professionaalset elu.
Alati oleks seda vaja inimohvritega kokku puutunud tuletõrjujatele, vetelpäästjatele, ka politseinikele jm professionaalidele.
Vaata ka: ARTIKLID: Kriis ja psühholoogiline trauma.
Debriifingu protsessi juhivad 2 vastava koolituse saanud psühholoogi. Töö eesmärgiks on:
- ühesuguse võimalikult objektiivse pildi kujunemine toimunust, et vältida kuulujutte ja eksitavaid väärtõlgendusi, mis kokkuvõttes suurendavad kannatusi
- ärevuse ja pinge maha laadimine vältimaks hilisemaid psüühilisi kriisikahjustusi
- selgitada välja enam kannatanud osalejad, kes vajavad pikemaajalist (individuaalset) abi
Debriifingu korraldamine on oluline ka töökohal pärast traumeerivat sündmust (plahvatus, rööv, pantvangi võtmine, mõne töötaja hukkumine töökohustuste täitmisel) või töötaja osalust tööga seotud õnnetuses (surma või vigastustega lõppenud avariid). Selline töö aitab kaasa inimeste töövõime ja organisatsiooni normaalse elu kiiremale taastumisele.
Debriifingu võimaldamine töötajatele on asutuse juhtkonna poolne elementaarne hoolitsus ja abi õnnetuses osalenutele ning nende kaaslastele.
Kõige kohasem aeg debriifingut läbi viia on 1 – 3 ööpäeva pärast õnnetust.
Kohtumise kestus on 90 – 120 min.
Grupi suurus on 10 kuni 12 inimest. Kui osalejaid on rohkem tuleb töö korraldada mitmes grupis, et kindlustada kõigile aega rääkimiseks, keegi ei kaoks tahaplaanile ja areneks küünarnukitunne.
Enamasti toimub üks kohtumine, harva kaks.
Kannatanud, kelle seisund vajab pikemaajalist käsitlemist, suunavad grupijuhid individuaalsesse kriisinõustamisse.
Debriefing on spetsiifiline töö - kontrolli alati väljaõppe sertifikaadi olemasolu!
Defjuusing on katastroofidel, suurõnnetustel osalevatele professionaalidele mõeldud nö emotsioonide maandamise koosolek. Korraldatakse vahetult peale tööpäeva, et vabaneda koormavatest muljetest.
Surma, vigastuste, valu nägemine ja sageli oma abituse kogemine on inimesele raske psüühiline koormus ka siis, kui see on tema igapäevatöö osaks. Sageli võib see põhjustada traumajärgset stressihäiret või emotsionaalset tuimust (“kaastundeväsimus”), mis hakkab segama nii isiklikku kui professionaalset elu.
Alati oleks seda vaja inimohvritega kokku puutunud tuletõrjujatele, vetelpäästjatele, ka politseinikele jm professionaalidele.
Vaata ka: ARTIKLID: Kriis ja psühholoogiline trauma.