Supervisioon
Supervisioon kujutab endast pikemaajalist süstemaatilist nõustamisprotsessi, mille keskmes on tööteemad. Selle ülesanne on aidata töötajatel peegeldada, tagasisidestada ja väärtustada oma tööalast käitumist ning mõista, lahendada ja õppida juhtima tööga seotud emotsionaalseid reaktsioone.
Enamasti on supervisiooni teemaks omavahelised suhted meeskonnas, nii kinni jooksnud kui edukalt lahendatud (kliendi)juhtumid, töö korralduslikud küsimused. Supervisiooni ülesanne ei ole otsida süüdlasi või kritiseerida, vaid õppida ühiselt leidma reaalseid ja töötavaid väljapääse keerulistest ja/või ebarahuldavatest olukordadest ning jagada omavahel vaatenurki, küsimusi, parimaid lahendusviise. Eriti vajalik on see inimestega töötavatele spetsialistidele, kes kasutavad omaenda isiksust tööriistana teiste inimeste probleemide lahendamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks (sotsiaaltöötajad, õpetajad, nõustajad). See tekitab emotsionaalset koormust, mis väsitab ja seab inimesed läbipõlemise ohtu.
Supervisioonis on kõik võrdsed ja aktiivsed osalised. Igaüks võtab kaasa küsimused, mis tema jaoks vajavad lahendamist, või mille edukat lahendamist ta tahaks teistega jagada. Koos otsustatakse, milliste küsimuste käsitlemine vastaks kõige paremini koosolijate huvidele. Vastuste leidmiseks kasutatakse osalejate teadmisi, elukogemusi, mõtlemise võimet.
Superviisori ülesanne on hoida kogu protsessi aktiivsena, juhtida konstruktiivses suunas ja hoida kokkulepitud piirides kasutades selleks oma professionaalseid oskusi.
Sel viisil töötades paraneb inimeste koostöö oskus, suureneb omavaheline usaldus, koolitustel saadud teadmised seotakse kindlamalt praktikaga. Ka mõtlemine muutub paindlikumaks, leidlikumaks, iseseisvamaks. Regulaarsed supervisioonid toetavad inimeste tööalast arengut. Suureneb alternatiivsete lahenduste nägemise oskus ja kompetentsus. See kõik ennetab läbipõlemist ja õpetab lahendama probleeme senisest konstruktiivsemalt.
Lisainformatsioon: www.supervisioon.ee
Artikkel: Intervjuu superviisor Inge Taelaga
Enamasti on supervisiooni teemaks omavahelised suhted meeskonnas, nii kinni jooksnud kui edukalt lahendatud (kliendi)juhtumid, töö korralduslikud küsimused. Supervisiooni ülesanne ei ole otsida süüdlasi või kritiseerida, vaid õppida ühiselt leidma reaalseid ja töötavaid väljapääse keerulistest ja/või ebarahuldavatest olukordadest ning jagada omavahel vaatenurki, küsimusi, parimaid lahendusviise. Eriti vajalik on see inimestega töötavatele spetsialistidele, kes kasutavad omaenda isiksust tööriistana teiste inimeste probleemide lahendamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks (sotsiaaltöötajad, õpetajad, nõustajad). See tekitab emotsionaalset koormust, mis väsitab ja seab inimesed läbipõlemise ohtu.
Supervisioonis on kõik võrdsed ja aktiivsed osalised. Igaüks võtab kaasa küsimused, mis tema jaoks vajavad lahendamist, või mille edukat lahendamist ta tahaks teistega jagada. Koos otsustatakse, milliste küsimuste käsitlemine vastaks kõige paremini koosolijate huvidele. Vastuste leidmiseks kasutatakse osalejate teadmisi, elukogemusi, mõtlemise võimet.
Superviisori ülesanne on hoida kogu protsessi aktiivsena, juhtida konstruktiivses suunas ja hoida kokkulepitud piirides kasutades selleks oma professionaalseid oskusi.
Sel viisil töötades paraneb inimeste koostöö oskus, suureneb omavaheline usaldus, koolitustel saadud teadmised seotakse kindlamalt praktikaga. Ka mõtlemine muutub paindlikumaks, leidlikumaks, iseseisvamaks. Regulaarsed supervisioonid toetavad inimeste tööalast arengut. Suureneb alternatiivsete lahenduste nägemise oskus ja kompetentsus. See kõik ennetab läbipõlemist ja õpetab lahendama probleeme senisest konstruktiivsemalt.
Lisainformatsioon: www.supervisioon.ee
Artikkel: Intervjuu superviisor Inge Taelaga